Kelder eluruumideks – mis on oluline?

Conberg Ehituselt küsiti kas on mõistlik ehitada kelder eluriimideks ning millised on peamised probleemid mis sellise ettevõtmisega kaasnevad. Küsimustele vastab meie tegevjuht Ert Soasepp.

1. Millised on peamised probleemid, mis tekkida võivad, kui inimesed otsustavad keldri eluruumideks välja ehitada?

Vana kelder eluruumideks välja ehitada on populaarne lahendus eluruumi juurde saamiseks. Seda just eriti juba välja arendatud piirkondades, kus juurdeehitus ei ole võimalik. Oma tegevusaastate jooksul ehitussektoris olen näinud väga erinevates seisukordades keldreid ning kohanud nende eluruumideks ümber ehitamisel erinevaid takistusi. Probleemid on valdavalt samad, kuna kelder oma olemuselt ei ole projekteeritud eluruumiks. Kelder on tavaliselt niiske, seal esineb vee lekkeid ning vanades keldrites kohtab sageli lagunenud konstruktsioone, veeauru kondenseerumist, ebameeldivat lõhna või seente kolooniaid. Kui väljaehitamisel jätta mõni nimetatud probleemi põhjustest lahendamata, siis võivad sarnased asjad esineda ka pärast keldriruumide viimistlemist. Ehitusvead võivad lõpuks viia siseviimistluse kahjustumiseni ja ruumide elamiskõlbmatuks muutumiseni. Probleemide ignoreerimisel võib sissehingatav õhk muutuda toksiliseks ja lõppeda terviseprobleemidega.

2. Millele tuleks säärase ehitustöö puhul väga teravdatult tähelepanu pöörata? On see ventilatsioon, niiskustõke või midagi muud?

Keldrisse eluruumide planeerimisel tuleb alustada ehitise inspektsioonist, et tuvastada puudused konstruktsioonides. Eesmärk on leida lahendused pinnasevee surve vähendamiseks ja selle tõkestamiseks, niiskuse kapillaarsele imendumisele konstruktsioonidesse, õhuniiskusele, vee kondenseerumisele ja vajadusel konstruktsioonide rekonstrueerimisele.

Kõrge pinnasevesi tekib sademetest ja lume sulamisest.

Rolli mängib ka krundi pinnas ja hoone kõrgus võrreldes naaberkruntidega. Näiteks on meil olnud üks juhus, kus rekonstrueeritava ehitise krundil oli savipinnas. Kuna savi imab vett aeglaselt, siis kogunes lume sulavesi madalaima krundi kasvupinnasesse, mille vee kõrgus oli põhimõtteliselt maapinnaga võrdsel tasemel.

Lahenduseks on keldri seinte vahetus läheduses kasutada dreenivaid ehk vett läbilaskvaid materjale, näiteks liiv või killustik. Vihmavesi tuleb katuselt juhtida sadeveesüsteemi ning kindlasti rajada drenaaž vastavalt materjalitootja paigaldusnõuetele. Pinnase tagasitäitel tuleb maapind planeerida hoonest eemale kaldu.

Niiskus ja selle kapilaarne imendumine.

Vanasti oli keldrite ehitamise eesmärk enamjaolt hoiustamine mistõttu võis ruum olla niiske ja jahe. Sellest tingituna puudub väliskonstruktsioonides ja põrandal niiskust tõkestav kiht ning konstruktsioonidel isolatsioon, mille tõttu veeaur kondenseerub külmade väliskonstruktsioonide läheduses veeks.

Töid tuleks alustada väljast.

Esmalt pesta seinad survepesuriga ja eemaldada kõik aluspinna küljest lahti olevad kihid. Ebatasasused, mis ületavad isolatsioonimaterjali tootja poolt aluspinnale esitatud nõudeid, tuleb krohvida või betoneerida ühte tasapinda. Välisseinale hüdroisolatsiooni valides tuleks silmas pidada, et paigaldatav materjal ei toimiks aurutõkkena ja tekkiv niiskus saaks ruumist välja poole kuivada. Soovitan vältida pinnale õhukest kaitsekihti jätvat hüdroisolatsiooni, kuna see võib veesurvest või vibratsioonist oma omadused aastate jooksul kaotada. Hüdroisolatsiooni kiht peaks tungima seina sisse ja sulgema nii seinasisesed kui süstimismeetodil vundamendi alused kapillaarpoorid. Seejärel soojustada väliskonstruktsioonid ja kaitsta isolatsioonimaterjalid välismõjude eest vastavalt tootja nõuetele.

Väliste tööde vältimiseks oleks tehniliselt võimalik kelder katta hüdroisolatsiooni ja soojustusega ka seest poolt, kuid seda ma ei soovitaks. Kuna väljast jääb soojustamata, siis on tulemuseks külm sein, mille pinnale võib tekkida kondensaat ja tagajärjeks võib olla hallitus ja niiske õhk ruumides. Sellist ehituskäiku kasutades on vaja täpselt välja arvutada, kus tekib kastepunkt ja leida lahendus aurutõkke lekete korral niiskuse väljakuivamiseks. Isegi kui eelnevalt kirjeldatu tehniliselt õigesti  lahendada, jäävad välismüürid välismõjude tõttu niiskeks ja teatud tingimuste kokkulangemise korral on risk endiselt väga kõrge.  Jäätumisest ja vee survest tingituna jätkub konstruktsioonide loomulik lagunemine. Esialgne kokkuhoid võib asenduda kuludega, et taastada vundament ning teostada vajalikud välitööd.

Keldri sisesed tööd.

Olemasolevad põrandad tuleb lammutada ja ebasobiv pinnas eemaldada. Paigaldada tuleks vett dreeniv pinnas, soojustus ja hüdroisolatsioon. Viimase puhul peab vundamendi ja põranda liitumine olema 100% niiskuskindel. Enne põrandate ehitust peab olema kontrollitud kanalisatsiooni liitumispunkti kõrgus, mis võib olla keldri põranda kanalisatsioonist madalamal. Sellisel juhul on vajalik arvestada ülepumpla süsteemiga. Põrandad betoneerida ning lahendada seinte aurutõke ja ruumi tuulutus ehk ventilatsioon. Eluruumide aktiivsest kasutamisest ja inimeste kohaolekust tekib niiskust. Keskmiselt arvestatakse ühe inimese kohta 1,5-2kg niiskust päevas, äärmuslikel tingimustel võib see ulatada ligi 4kg päevas.   Ventilatsioon peab olema tehniliselt õige lahendusega ja õhuvahetuse normid ruumides tagatud. Muul juhul tekib liigniiskus, mis viib kahjustusteni. Mõte on selles, et õhk oleks puhas, värske, ning tekkiv niiskus oleks ruumidest ära juhitud.

Enne seinte kinnikatmist tuleks veenduda, et pindadel ei ole märke seene levikust. Lisaks tuleb kontrollida, et hoone ei asu piirkonnas, kus radooni tase on üle normide, mis sellisel juhul tuleb hoone alt välja juhtida. Lõpetuseks tuleb niiskus konstruktsioonidest välja kuivatada ning siis on viimistlustööde alustamiseks roheline tuli.

3. Kui on kindel kelder ümber ehitada, siis kas see on koht, kus hobiehitaja võib kätt harjutada või tuleks siinkohal igal juhul eelistada väljaõppinud inimest?

Keldri ümberehitamisel eluruumiks ei piisa vaid materjalide paigaldusjuhistest või soovitustest. Lahendused tuleb valida hoone seisukorrast ning pinnase omadustest lähtuvalt. Enne töödega alustamist on vaja teostada ehitusekspertiis ning koostada täismahus projekt ehitus- ja eritöödele. Ilma projektita ei soovitaks tööd ette võtta ei hobi- ega tegevehitajal.

4. Kui inimene soovib osta juba varem keldrisse rajatud korteri, mida tuleks kindlasti kontrollida, et veenduda kodu ohutuses tervisele?

Uusarenduse või varem rajatud keldriruumide korral alustaksin dokumentatsioonist, ehitusfotodest ja projektist. Kui koostatud dokumentatsioon on poolik või on ehitatud eelprojekti järgi, siis soovitan ostust loobuda.

Olemasoleva olukorra soovitan lasta üle vaadata eksperdil ja silmas tasuks pidada kõiki teemasid, mis ülal välja on toodud. Töö kvaliteedist annavad selgema ülevaate ka termograafiline analüüs.

Arendajaga või korteriomanikuga tuleks läbi arutada garantiipoliitika ja –eetika. Ehk kas puuduste korral tehakse viimistlusele vaid kosmeetiline ravi või lahendatakse ka kahjustuste tegelik põhjus. Kosmeetiline korrastus on ajutine ja viga hakkab korduma ka peale garantiiaja lõppu.

5. Tallinnas Kalamajas on levinud korterid, kus üks osa eluruumidest asub maja esimesel korrusel ja teine keldris. Lahendusi on sel juhul kahesuguseid: mõned  on ehitanud keldrisse köögi ja elutoa, pesuruumid, jättes magamistoad esimesele korrusele. Teised jällegi vastupidi: köök ja elutuba üles, magamistoad keldriruumidesse. Kumb lahendus oleks tegelikult mõistlikum?

Kui tehniliselt on kõik õieti planeeritud ja ehitatud, siis ei saa öelda, et üks lahendus on parem kui teine. Küsimus on pigem eelarves ja inimese enda sisetundes. Ruumide planeering keldri ja esimese korruse vahel võib märgatavalt mõjutada eelarvet. See ei ole küll reegel, aga teatud tingimustes võib märgade ruumide ehitamine keldrisse osutuda ülemäära kulukaks. Isiklikult eelistaksin privaatsemaid ruume nagu magamistuba ja märjad ruumid keldrikorrusele ning köögi, elutoa esimesele korrusele.