Vannitoa remont – nõuanded isetegijaile

Õppevideod internetis on tänapäevane normaalsus ning nende abil võib lahendada väga palju pisemaid probleeme. Kuid kui on plaanis ette võtta vannitoa remont, kas siis pelgalt õppevideotest piisab? Vannitoa remondist räägib meile lähemalt Conberg Ehituse tegevjuht Ert Soasepp.

Internetis liigub palju infot, kuidas ise duširuumi või vannituba remontida. Õpetused võivad tunduda õiged ja usaldusväärsed, kuid suure hurraaga alustamist ei soovitaks. Kui eelnev kogemus puudub ning terviklikku arusaamist ehitusfüüsikast ja ohutusnõuetest pole, siis võib väga palju asju valesti minna. Enamjaolt ei ole vannitoa remont vaid viimistluse värskendamine ning kui muudetakse terve ruumi planeeringut, siis pelgalt paigaldusjuhistest või video-koolitustest eriti palju abi ei ole.

Märja ruumi ehitamist tuleks alustada ruumi planeerimisest. Läbi tuleb mõelda santehnika paigutus, ehituse, ventilatsiooni, elektri-, vee-, kanalisatsiooni ja kütte lahendused ning siseviimistlusmaterjalid.

Esimesed probleemid tekivad, kui isetegija ei oska lahenduse valikul arvestada konstruktsioonide eripäraga. Arvestama peab konstruktsioonide kandevõimega, jäikuse, elastsuse, hapruse ja muude omadustega. Valede materjalide ja lahenduste kombineerimisel on suure tõenäosusega tagajärjeks pragunev krohv või betoon ning rikutud hüdroisolatsioon. Oleme kohanud juhuseid, kus põrandate vajumise tõttu on küttematid vigastada saanud ning sellisel juhul on juba lihtsam kõik lammutada ning töödega uuesti alustada.

Kindlasti ei tohiks ise paigaldada sundventilatsiooni, elektrit, vee torustikku, kanalisatsiooni ja kütet. Nende tööde teostamiseks on vaja eriteadmisi. Paigaldamises või ohutusnõuetes eksimine võib viia tõsiste tagajärgedeni. Kuna ehituslikkest vigadest tekkinud kahjusid ei peeta õnnetusjuhtumiks, siis ei hüvita neid ka kindlustus. Kui kahjustuse ulatus rikub ka kolmandate osapoolte vara, siis nõuab kindlustus selle hüvitamise kahju tekitajalt sisse.

Ventilatsiooni puhul on oluline tehniliselt õige lahendus, et õhuvahetuse normid oleksid ruumis tagatud. Muul juhul tekib liigniiskus, mis viib kahjustusteni. Puudulik ventilatsioon tõstab õhuniiskust terves elamises ja halvemal juhul võib viia seente tekkeni. Ehitusvead võivad rikkuda siseviimistlust ka teistes ruumides. Probleemide ignoreerimisel võib sisse hingatav õhk muutuda toksiliseks ja lõppeda terviseprobleemidega.

Kokkuvõtteks soovitan isetegijal üldehituse, hüdroisolatsiooni ja tehnovõrkudega seotud tööd tellida spetsialistilt, kellel on piisavalt kogemusi ja ehitusloogikat, et vältida hilisemaid püsivaid vigu.

Värskendusremondiga, kus uuendatakse vaid viimistlusmaterjale võib isetegija kindlasti kätt proovida. Tänapäeval on võimalik näiteks õigeid materjale kasutades vana plaaditud sein üle plaatida. Sellisel viisil jääb lammutustöö ära, ning hüdroisolatsiooni ei kahjustata. Materjalide valikul tuleb kindlasti arvestada ruumi kasutuskoormuse ja tootja poolsete paigaldusnõuetega. Soovitan valida üks materjali tootja, kellega saab konsulteerida ning materjalide kohta infot uurida, et kõik saaks nõuetekohaselt tehtud. Universaalseid paigaldusjuhendeid soovitan vältida, kuna need ei arvesta erinevate ehitusmaterjalide eripäradega.